1970–80ndate sõjafilmide ja 1960ndate vesternite esteetikast inspiratsiooni ammutav Ahvide planeedi sõda toob sõjaaja karmi eetika ahvide ulmemaailma, esitades selle osas küsimusi nii indiviidi kui kollektiivi tasandil. Filmi loos võib täheldada nii piibelikke motiive kui sõjafilmidele keskseid teemasid (koonduslaagritest sõja eetikani), mis on seotud kahe suure karakteri ümber (ahv Caesar ja inimene Kolonel). Kuigi Woody Harrelsoni kehastatav Kolonel on justkui koondpilt ikoonilistest hullunud sõjameestest, mõjub ta loo kontekstis piisavalt usutavalt. Andy Serkisi Caesar seevastu on nii kompleksne ja väljendusrikas kui üldse üks CGI tegelane võib filmis olla. Pinget kruttivat ja kiirustamata edenevat lugu saadab klassikaline kaameratöö ja ülev helikujundus. Viimase kolmandiku natuke liiga mugavatest lahendustest hoolimata tegemist on kassahiti kohta kunstiliselt ambitsioonika teosega.