Möödunud filmiaasta jättis mulle küllaltki kesise mulje ning kokkuvõttes ei ole ühtegi filmi, mille osas võiksin öelda, et jah siin oli midagi uudset, filmikunsti edasiarendavat ja suurepärast. Oli küll palju keskmise taseme filme, mis mõjusid küll terviklikena ent suuremas plaanis lahjadena. Aastalõpu emotsioonina jäi pinnale see, et oli näha vähe julgust võtta riske ning käsitleda teemasid täiesti ootamatute nurkade alt. See väljendub ka lugematutes järgedes ja taaskäivitamistes, mida on paraku tulemas ka alanud aastal. Veel jäi silma see, et 2016 oli kurvastavalt nõrk komöödiafilmide aasta. Seejuures kõige lõbusamateks filmikogemusteks kujunes Hunt for the Wilderpeople, Zootopia ja The Nice Guys, millest ükski ei jõudnud TOP 3 hulka. Kahjuks on veel mõned 2016 aasta kiidetuimad filmid vaatamata, sh Moonlight, Your Name ja Paterson.

 

 

Väikseks võrdluseks 2015 meeldejäävaimad filmielamused:

Son of Saul

The Lobster

Mad Max: Fury Road

Ex Machina

Inside out

Sicario

Me and Earl and the Dying Girl