Pisut kihitu ja aegajalt naiivne ent terviklik lugu teismelisest pöördelistel aegadel mõjub filmina, mida gümnaasiumiõpetaja näitaks hea meelega oma õpilastele – ideoloogiliselt vastuvõetav, kergesti aktuaalsete teemadega seotav, coming-of-age stiilis, selge sõnumi ja kergesti seeditava filmikeelega. Teemakäsitluse ja filmikunsti edasiarendamise suhtes aga film jääb monotoonseks, jättes ootama uusi ja julgemaid radikaliseerumist käsitlevaid filme.