Marvelil on kummaline oskus teha küsitavaid aga mitteärritavaid valikuid oma filmides. Kuigi Doctor Strange järgib vägagi kalkuleerivalt marveliliku struktuuri (ekspositsiooni, looarenduse, huumori intensiivsuse, kiire montaaži, pideva liikuvuse jms. suhtes), on filmis teatud värskus, mis tuleb kangelase müstilistest võimetest ja dimensioonide vahel liikumisest. Kahjuks filmi tempo tõttu need Marvelile uudsed aspektid ei saa aega särada. Siiski Marveli valem on niivõrd publikusõbralik ja lihvitud, et pärast lõputiitrite stseene jään huviga ootama, kuidas Cumberbatchi tuttavalt aga terviklikult kokkupandud karakter sobitub kokku teiste Marveli kangelastega.